Mina, Janar Suuster olen neljandat põlve mesinik, kes viib edasi esivanemate pärandit ja oskusi. 

Minu vana-vanaisa Priidu Lakkur pidas Põhja-Saaremaal Sepa talus mesilasi juba 19. saj. teisel poolel. Tema oli see, kes pani aluse professionaalsele mesindamisele, mis on meie peret toitnud juba neli põlvkonda järjest.

Juba tol ajal käis vana-vanaisa Priidu hobuse ja reega talviti üle jää Riias mett müümas.

Keerulisel ajal, kui maad rüüstas II Maailmasõda, hoolitses mesilaste eest minu vanaema Loviise Suuster. Peale sõda võttis mesindamise oma hoole alla minu isa Heldur Suuster, kes oli pikalt ka kohaliku kolhoosi mesinik.

Isa Heldur, kelle aretustöö päädis tihti ülevabariigilise autasuga, saavutas märkimisväärseid tulemusi mee saagikuse suurendamisel.

Mina olen mesinduse sees olnud kogu oma teadliku elu. Hetkel kanname meie pere mesilaste eest hoolt isaga kahasse. Tema rohkem nõu ja mina jõuga. Püüan olla isa vääriline ja temapoolt saavutatud taset hoida.

150 aasta jooksul on palju muutunud, eelõige varustus ja võimalused, kuid kõige olulisem on jäänud ajas muutumatuks - armastus ja hoolivus looduse vastu. 

Selle armastuse ja hoolivuse talletame Saaremaa meega koos purkidesse ja tahame seda kõike TEIEGA jagada!